Ilmastik

Ilmastikunähtused korduvad pikema aja jooksul. Sellist ilmade keskmist seisundit nimetatakse ilmastikuks. Eestis on neli omased ilmastikuolud.eestis saab eristada nelja aastaega ja igaüht neist iseloomustavad tüüpilised ilmastikuolud.

Ilmaelemendid.Sademed

Õhus oleva veeauru hulka iseloomustab õhuniiskus. Sadama hakkab siis, kui pilves olevad veepiiakesed liituvad ja muutuvad nii raskeks et enam õhus ei püsi.Maapinnale langevat vihma, lund, lörtsi või rahet nimetatakse sademeteks.
'
sademed-maapnalle langev vihm
udu-aluspinna kohal heljuvate veepiiskade kogum
kaste-maapinaale moodustuv sade

2.03.2016 Ilm Pärnus

Kell 10.00
-10 kraadi
on Ida tuul
Tuulekiirus 3m/s
Sademed 0%
Õhuniiskus 83% on ootata vihma
-10 kraadi
Kohati pilves

Ilmaelemendid.Pilved

Kindlasti oled jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Mõnikord on need vaevu märgatad ja hõredad nagu valkjad udusuled, teinekord aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall, sest päikesevalgus ei pääse pilvedest hästi läbi.on olemas nelja sorti pilvi kiudpilved,rünkpilved,rünksaju ehk äikesepilved ja kihtpilved.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad pilved 7-10 meetri kõrgusel. Rünkpilved on nagu väikesed viilakuhjad. Neid pilvi kutsutakse ilusa ilma pilvedeks nad tekivad tavaliselt 2-6 meetri kõrgusel.Kihtpilved on madalad hallid ja tihedad ning katavad kogu taevast paksu kihiga. Kihtpilved tekivad tavaliselt 2m kõrgusel.

Ilmaelemendid.Tuule suund ja kiirus

Ilmateates huvitab meid ellkõige see, millist õhutemperatuuri on oodata ja kas sademeid ka tuleb. Kuid alati räägitakse seal ka tuulest ja selle suunast.Tuule ssunda on oliuline teada, nt kui lähed purjetama, kui lähed kuumaõhupalli ka sõitma jne.Kõige lihtsam nipp tuule suuna määramiseks on järgmine: tee näpp suus märjaks ja tõsta püsti sealt poot kust jahedam hakkab sealt tuul puhubki.
Kasulik on teada ka tuule kiirust. Tormidel jäävad ka väiksemad laevad sadamasse., lennukitel ei lubata jaamast õhku tõusta. Tavaliselt teadatakse ilmateates, mitu meetrit sekundis (m/s) tuul puhub.
Tuule kiirust hinnatakse ka selle järgi, milliseid tagajärgi ta looduses põhjustab.

Ilmaelemendid.Õhutemperatuur

Hommikul tõustes on päike madalal silmapiiri kohal. Mõne tunni pärast juba natuke kõrgemal. Kõige kõrgemal on päike keskpäeval.Enamik Päikeselt saabuvast kiirgusest läbib õhkkonda, jõuabmaa-ja veepinnani ehk aluspinnani ja neeldub selles.Päikese kõrgus taevavõlvil määrab ära selle , kui palju kiirgust maapinnas neeldub. Õhk soojeneb soojenenud aluspinna toimel. Tumedam pind neelab rohkem päikesekiirgust, mistõttu on ka õhk selle kohal soojem.

Ilm

Ilm on see ühu liikuine lumesadamine jne mis toimub praegu. Kui,sa ütled et täna on õues külm, siis mõtled külmale õhule enda ümber. Kui näed tuules õõtsuvaid puid siis lisad et on tuuline. Näiteks Haapsalu ja Tapa  ilma iseloomustavad praegusel hetkel sellele kohale iseloomulikud ilmaelemendid: õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, vihm või lumesadu.Tähtsaid ilmaelemente on veelgi.Eestis on umbes kolmkümmend vaatlusjaama, kus uuritakse ilmaelementide muutumist.Sina loed ilmaennustusi saabuva ilma ohta lehest, kuuled raadiost vooi vaatad telerist. Tavaliselt on seal kõrval ka kaart, millepõhjal saad täpsemalt teada milline kuskill ilm on.
Ilm on õhkkonna seisund, mida saab isloomustada ilmaelementidega. Eesti ilma kujundavad Eesti kohale jõudnud õhumassid.Ilma uurivad meteroloogid ilmajaamades.