Ilmaelemendid.Pilved

Kindlasti oled jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Mõnikord on need vaevu märgatad ja hõredad nagu valkjad udusuled, teinekord aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall, sest päikesevalgus ei pääse pilvedest hästi läbi.on olemas nelja sorti pilvi kiudpilved,rünkpilved,rünksaju ehk äikesepilved ja kihtpilved.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad pilved 7-10 meetri kõrgusel. Rünkpilved on nagu väikesed viilakuhjad. Neid pilvi kutsutakse ilusa ilma pilvedeks nad tekivad tavaliselt 2-6 meetri kõrgusel.Kihtpilved on madalad hallid ja tihedad ning katavad kogu taevast paksu kihiga. Kihtpilved tekivad tavaliselt 2m kõrgusel.

Ilmaelemendid.Tuule suund ja kiirus

Ilmateates huvitab meid ellkõige see, millist õhutemperatuuri on oodata ja kas sademeid ka tuleb. Kuid alati räägitakse seal ka tuulest ja selle suunast.Tuule ssunda on oliuline teada, nt kui lähed purjetama, kui lähed kuumaõhupalli ka sõitma jne.Kõige lihtsam nipp tuule suuna määramiseks on järgmine: tee näpp suus märjaks ja tõsta püsti sealt poot kust jahedam hakkab sealt tuul puhubki.
Kasulik on teada ka tuule kiirust. Tormidel jäävad ka väiksemad laevad sadamasse., lennukitel ei lubata jaamast õhku tõusta. Tavaliselt teadatakse ilmateates, mitu meetrit sekundis (m/s) tuul puhub.
Tuule kiirust hinnatakse ka selle järgi, milliseid tagajärgi ta looduses põhjustab.

Ilmaelemendid.Õhutemperatuur

Hommikul tõustes on päike madalal silmapiiri kohal. Mõne tunni pärast juba natuke kõrgemal. Kõige kõrgemal on päike keskpäeval.Enamik Päikeselt saabuvast kiirgusest läbib õhkkonda, jõuabmaa-ja veepinnani ehk aluspinnani ja neeldub selles.Päikese kõrgus taevavõlvil määrab ära selle , kui palju kiirgust maapinnas neeldub. Õhk soojeneb soojenenud aluspinna toimel. Tumedam pind neelab rohkem päikesekiirgust, mistõttu on ka õhk selle kohal soojem.

Ilm

Ilm on see ühu liikuine lumesadamine jne mis toimub praegu. Kui,sa ütled et täna on õues külm, siis mõtled külmale õhule enda ümber. Kui näed tuules õõtsuvaid puid siis lisad et on tuuline. Näiteks Haapsalu ja Tapa  ilma iseloomustavad praegusel hetkel sellele kohale iseloomulikud ilmaelemendid: õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, vihm või lumesadu.Tähtsaid ilmaelemente on veelgi.Eestis on umbes kolmkümmend vaatlusjaama, kus uuritakse ilmaelementide muutumist.Sina loed ilmaennustusi saabuva ilma ohta lehest, kuuled raadiost vooi vaatad telerist. Tavaliselt on seal kõrval ka kaart, millepõhjal saad täpsemalt teada milline kuskill ilm on.
Ilm on õhkkonna seisund, mida saab isloomustada ilmaelementidega. Eesti ilma kujundavad Eesti kohale jõudnud õhumassid.Ilma uurivad meteroloogid ilmajaamades.

Õhu saastamine ja kaitsed

Õhku saastavad autodest ja korstnatest väljuv suits. Atmosfäär on nagu kasvuhooneklaas, mis laseb sisse paraja hulga päikese kiirgust, aga ei lase maapinnast lahkuval soojusel maailmaruumi laiali hajutada. Viimase saja aasta jooksul on süsihappegaas ja veeauru hulk on tõusnud. Mõned teadlased seostavad seda inimeste poolt õhku paisatud gaasidega. Teised peavad seda üldiseks kliimakõikumiseks. Õhku saab kaitsta, paigutates korstnatele filtreid ja sõites võimalikult vähe autoga.

Õhk ja loomad

Õhk on meie vajalik keskond. Linnud, nahkhiired ja paljud putukad liiguvad ka õhus. Lindudel on lendamiseks tiivad. Lindude tiibade suurus ja kuju sõltub linnu eluviisist. Lindude keha j a tiivad on kaetud sulgedega.Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Nahkhiired saavad õhus liikuda sest neil on lennused, mis ulatuvad taga jalgatest esi jäsemeteni. Inimesed kätega vehkides õhus liikuda ei saa neill on selleksvajja delta plaani, mis aitab neil õhus liuelda. Mõned loomad suudavad õhus liuelda. Nt lendorav. Lendorav saab liuelda. Tal on nahakurd jäsemete vahel. Ta saab kõrgemalt madalamale liuelda, aga nad ei saa madalamalt kõrgemale liuelda. Putukad lendavad tiibadega. Putukad lendavad 2 tiiva paariga.
Kärpseil on 2 tiiva, ehkneil pole tiivad välja arenenud.

Õhk ja taimed

Taimed toodavad energiat fotosüünteesi abil.Taimed valmistavas valgusenergia abil veest ja süsihappegaasist suhkrut, mida nimetatakse glüsoosiks. Sealjuures tekib ka hapnik. Hapniku toodav- ad kõik rohelised taimed ja vetikad.
Inimesed ja loomad ei saaks ilma hapnuikuta elada. Taimedel aitab valgust kinnipüüda klorofüll.
Süsihappegaasi on vaja põlemiseks , hingamises, lagundamiseks.