Pindpinevus ja märgumine

Kui panna kirja klamber õrnalt  klaasi mis on vett täis ei vaju see põhja. See juhtub selle pärast et kui järele uurida siis oleks vee peal justkui õhuke kile, kust klamber ei suuda läbi tungida. Aga kui sa selle sisse viskad siis see vajub põhja.
Märgamine ja märgumine.Vesi  ja paljud teised vedelikud teevad olendid läbimärjaks.Kuid näiteks

Hani ei saa päris läbi märjaks, sest ta keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mis tõrjub vett.

1.pindpinevus-nähtus,mille puhul vedeliku pinnakiht käitub kui kile

2.märgumine-nähtus, mille puhul vedeliku molekulid tõmbuvad tahke pinna molekulidega ja vedeli valgub laiali.

Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

Soojuspaisumine - aine omadus soojenemisel paisuda.
Vedelikud nii tahked kui kaasilised paisuvad soojenemisel. Vesi tõmbub kokk kuni 4 kraadini, kuid
edaspidi jahtudes hakkab hoopis paisuma.Veekogu ( näiteks tiigi, järve, mere) Põhjas on suvel jahedam, sest jahedam vesi on raskem ja vajub põhja. Talvel on vesi veekogu põhjas soojem kui pinnal.

Tahke, gaasilise ja vedela aine omadused

Aine olek sõltub peamiselt temperatuurist. Igal ainel on oma sulamistemperatuur (näide: raud hakkab sulama 1535 kraadi juures.Tahkes olekus ainetel on molekulid tihedasti koos, mille pärast on tahkised kindla kujuga.Vedelas aines olekus (näiteks vesi) saavad molekulid rohkem liikuda. Gaasilises aines olekul ainetel on molekulid vabamad.Aine olek sõltub temperatuurist ja rõhust.

Vee olekud ja nende muutumine

Vett on näha looduses jää ja lumena.Veekogude ja maa pinnalt aurab pidevalt vett. Veeaur tõuseb kõrgemale kus õhk on jahe ja muutub seal piisgadeks . Väkeste veepiisakeste kogumid muutuvad pilveks. Piisad liituvad ja pilv tiheneb ja muutub raskeks ja ei püsi enam õhus ja langeb vihmana alla.                                                                        
aurumine -bee muutumine auruks
tahkumine - vedeliku tahkumine
kondenseerumine - auru muutumine vedelasse olekusse
veeldumine - veeaur muutub veeks
jäätumine - vee muutumine jääks

Vee omadused

Mere vees on palju soola, kuid silmaga seda ei näe. Sool on seal lahustunud kujul, sest merevesi on soola lahus. Lahus koosneb lahustunud ainest ja  lahustis. Kuigi vesi on hea lahusti, leidub siiski 

aineid mis vees ei lahustu. Vees lahustuvad hästi need  ained , mille osakesed seostuvad tugevalt 

veemolekulidega. Need ained mille osakesed ei mõjuta veemolekule, lahustuvad vees vähe või mitte üldse.

                                        

Vesi Kui aine

Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi,suhkur ,keedusool ja raud. Kõik ained koosnevad väikestest osakesestest. Need osakesed on aatomid
ja nende suurus on kujutlemata väike. sarnased või erinevad võivad liituda ja moodustada molekuli.
Molekul on aineosake mis koosneb vähemalt 2 aatomist.Vee molekul koosneb kahe elemendi , s.o vesiniku ja hapniku aatomitest.

Veeta ei saa

97% on kogu maakera veest on soolane, kõigest 3% on MageVesi. Magetast veest on omakorda 69 % liustik ja  jää, 30% on põhja vesi Ning alla 1% on jõed ja järved. Vesi on meie jaoks väga oluline me kasutame seda nii joomiseks kui pesemiseks jne.
Enamus inimesi ei pea veest suuremat lugu. Aga tegelikult saab inimene olla söömata nädalaid , aga joomata saab inimene olla kõigest 4-5 päeva kui sedagi. Inimese päevane veevajadus sõltub vanusest,tegevusest ilmast ja tervisest. Ühes päevas eraldub täiskasvanud inimese kehast higi ja hingeõhuga umbes 2,5 LIITRIT VETT.Kaotatud vee peab organism tagasi saama,seega vajab  täiskasvand inimene umbes samas koguses vett.Süljes on vett. Uriiniga väljuvad kahjulikud
jääkained. Vesi õlitab meie liigeseid . Vesi hoiab kehatemperatuuri. Kuna veri voolab
kandub kopsudesse laiali hingatud siisehingatud  õhuhapnikku ja toitained ja kopsudesse tagasi tuleb süsihappekaas.

Tere

Tere! Minu nimi on Laura ja ma käin 4. klassis.