Järvevee omadused

Järvevee omaduse(läbipaistvus ja temperatuur) sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb järve sisse ja järvest voolavast vee hulgast.
Väikesed metsajärved on tavaliselt läbipaistvad. Tuuletul ja päikesepaistelisel suvepäeval soojeneb nende pidemine veekiht tugevalt, kuid kuis sügavamad kihid jäävad jää külmaks.
Madalates ja suurte pindaladega järvedes on vesi soojem, sest tuule tekitatud lainetes aitab järvevett segada, vesi on ka  madal ja päike saab rohkem vett soojendada, kui sügavas, sest sügavas vees ei jõua päikesevalgus piisavalt sügavale.Tihti paistab vesi neis vähem läbi. Seda eriti siis, kui kui mõni suur jõgi sisse voolab ja liiva ja muda kaasa toob. Kõige vähem paistavad oma tumeda vee tõtt läbi raba järved.
Kui järvenõkku voolab jõgi, siis voolab see sealt tavaliselt ka välja. Tekib äravooluga järv.
Nt Porijärv.Aeglane on veevahetus nt Lähtjärves.Sinna tuleb vesi allikast selle viib läbi järve uhtuv jõgi. Eestis on ka umbjärvi.Neisse tuleb vesi kraavide ja ojade, kaudu.
Umjärves toimub veevahetus väga, väga aeglaselt. Kuid umbjärvi on Eestis vähe. Neid leidub kaugetel lõunamaadel, kus nende vesi on soolaseks muutund.
Väikesed läbivooluta järved asulatest eemal on selgevveelised ja puhtad. Need on vähetoitelised järved, mille vees napib toitaineid ning taimestik on seetõttu vaene. Enamik Eesti järvi on läbivooluga järved, ku jõevee poolt kaasatoodud setted sisaldavad palju toitaineid. Pärast jääaega tekkinud järved olid selgeveelised kuid eluvaesed. Ajapikku kandsid jõed järve liiva,muda,savi ning taimede kasvuks vajalikke toitaineid. Toitainet hulk vees mõjutab järve elustiku arengut.

Eesti järved on eriilmelised

Lõuna-Eesti küngastevahelistes nõgudes on arvukalt sügavaid järvi. Lääne- ja Põhja-Eestis on järvesid vähem. Need on enamasti madalad ja aegamisi kinnikasvavd rannajärved. Ka Kesk-Eesti tasandikud on järvedevaesed. Omanäolised ja  kitsad järved on Voormaal.
                                     
                                                            Kesk-Eesti
                                                                                                                                                                       Kesk-Eest tasandikel on vähe järvi sest seal pole palju lohke kuhu vesi saaks tulla Vooremaal on hästi palju künklike järvi. Need tekkisid jääliustikust nagu teisedki järved.

                                                          Lõuna-Eesti

 Seal on kuppel maastikehk künkalik maastik.Järved on järjes ridadena, sest seal on künkaste vahel org seal võis olla  kunagi jõgi. Vool pole enam tugev ja järved tekkisid sinna. Järvede vahelt läheb läbi väike oja või isegi jõgi.Rõuge orus on reas palju sügavaid väikseid järvi.Nt Pühajärv ja  Rõuge suurjärv,mis on 38 meetrit sügav.Sakala kõrgustiku juures on madalad leiva pätse meenutavad kühmud, mille vahel ürgoru põhjas on madalad järved.Nt Viljandi järv.

                                                          Lääne-Eesti

Lääne-Eestis on madal maa, mis on olnud kunagi mere põhi, selle pinnal eriti järvi pole.
Seal on vähe lohkusid kuhu vesi saaks tulla. Kunagi oli Eestis palju saari. Aga maapind hakkas tõusma janendes said poolsaared. Tekkisid lahed. Aga ühendus merega katkes seega sai lahest järv nii tekkisid Lääne-Eesti järved.Ja ni tekkib järvi järjest rohkem.

                                                               Põhja-Eesti järved

     Põhja-Eesti järved on erilised sest nad on tekkinud  luite rea taha.Nt Ülemiste järv.

Tehis järv-inimeste poolt rajatud järv.
Veehoidla-                      

                                                             

                                                     

                                                     
           

Järved

Järv saab oma vee sademetest, järve voolavatest jõgedest, ojadest ning allikate kaudu põhjaveest. Suurem osa Eesti järvi on tekkinud mandrijäätumise tagajärjel. Enamik meie järvi on väikesed ja madalad.

järv - veega täitunud maapinnanõgu, millel puudub otsene ühendus merega
moreen - liustikust maha jäänud erineva suurusega kivimiosakeste segu
nügu - ümbruskonnast madalam lohk või süvend, mille põhjas võib olla järv.

Loomad jões.Imetajad ja linnud.

Jõgede ääres käivad toitu otsimas saarmas ja mink. Koprad ehitavad jõgedele tamme, et hoida pesas vajalikku veetaset. Kiirema vooluga jõelõikudel on lindudest kohastunud elama vesipapp ja jäälind.

Eesti jõed on eriilmelised

Kagu-ja Ida-Eesti jõed voolavad kas kõrgustike küngaste vahel või rahulikena Kesk-Eesti tasasel
ning suubuvad Peipsi järve.Ülem kooks on Kagu ja Ida -Eesti jõgede algus on suhteliselt kärestikuline. Lääne-Eesti jõed on rahuliku vooluga tasandiku jõed, mis suubuvad
Väinamerre ja Liivi lahte. Põhja-Eesti on ülem ja keskjooksul aeglase vooluga ning
alamjooksu klindilt kukkumise tõttu kiirevoolulised. Kui jõgi järsult astangult langeb, tekib juga. Madalas ja kiirevoolulises jõe osas, kus põhi on madal ja kivine, tekib kärestik.
Põhja Eesti jõed saavad alguse Kesk Eestist.Kesk ja ülem jooks on suhteliselt aeglased, aga alam
jooks on suhteliselt kiire. Sea

Jõe teekond lähtest suudmeni

Jõe voolukiirus sõltub eelkõige jõe langusest ja vooluhulgast. Voolukiirus on erinev ka jõesängi
lõikes. Igal suureml jõel saab voolu.  kiiruse muutumise järgi eristada ülem-,kesk-ja alamjooksu.
Jõed muutuvad aja jooksul looklevamaks.

Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe.
Jõe voolukiirus - vee liikumise kiirus jõesäng.
soot - jõesängist eraldunud vana jõelooge.