Järvevee omaduse(läbipaistvus ja temperatuur) sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb järve sisse ja järvest voolavast vee hulgast.
Väikesed metsajärved on tavaliselt läbipaistvad. Tuuletul ja päikesepaistelisel suvepäeval soojeneb nende pidemine veekiht tugevalt, kuid kuis sügavamad kihid jäävad jää külmaks.
Madalates ja suurte pindaladega järvedes on vesi soojem, sest tuule tekitatud lainetes aitab järvevett segada, vesi on ka madal ja päike saab rohkem vett soojendada, kui sügavas, sest sügavas vees ei jõua päikesevalgus piisavalt sügavale.Tihti paistab vesi neis vähem läbi. Seda eriti siis, kui kui mõni suur jõgi sisse voolab ja liiva ja muda kaasa toob. Kõige vähem paistavad oma tumeda vee tõtt läbi raba järved.
Kui järvenõkku voolab jõgi, siis voolab see sealt tavaliselt ka välja. Tekib äravooluga järv.
Nt Porijärv.Aeglane on veevahetus nt Lähtjärves.Sinna tuleb vesi allikast selle viib läbi järve uhtuv jõgi. Eestis on ka umbjärvi.Neisse tuleb vesi kraavide ja ojade, kaudu.
Umjärves toimub veevahetus väga, väga aeglaselt. Kuid umbjärvi on Eestis vähe. Neid leidub kaugetel lõunamaadel, kus nende vesi on soolaseks muutund.
Väikesed läbivooluta järved asulatest eemal on selgevveelised ja puhtad. Need on vähetoitelised järved, mille vees napib toitaineid ning taimestik on seetõttu vaene. Enamik Eesti järvi on läbivooluga järved, ku jõevee poolt kaasatoodud setted sisaldavad palju toitaineid. Pärast jääaega tekkinud järved olid selgeveelised kuid eluvaesed. Ajapikku kandsid jõed järve liiva,muda,savi ning taimede kasvuks vajalikke toitaineid. Toitainet hulk vees mõjutab järve elustiku arengut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar