Lõuna-Eesti küngastevahelistes nõgudes on arvukalt sügavaid järvi. Lääne- ja Põhja-Eestis on järvesid vähem. Need on enamasti madalad ja aegamisi kinnikasvavd rannajärved. Ka Kesk-Eesti tasandikud on järvedevaesed. Omanäolised ja kitsad järved on Voormaal.
Kesk-Eesti
Kesk-Eest tasandikel on vähe järvi sest seal pole palju lohke kuhu vesi saaks tulla Vooremaal on hästi palju künklike järvi. Need tekkisid jääliustikust nagu teisedki järved.
Lõuna-Eesti
Seal on kuppel maastikehk künkalik maastik.Järved on järjes ridadena, sest seal on künkaste vahel org seal võis olla kunagi jõgi. Vool pole enam tugev ja järved tekkisid sinna. Järvede vahelt läheb läbi väike oja või isegi jõgi.Rõuge orus on reas palju sügavaid väikseid järvi.Nt Pühajärv ja Rõuge suurjärv,mis on 38 meetrit sügav.Sakala kõrgustiku juures on madalad leiva pätse meenutavad kühmud, mille vahel ürgoru põhjas on madalad järved.Nt Viljandi järv.
Lääne-Eesti
Lääne-Eestis on madal maa, mis on olnud kunagi mere põhi, selle pinnal eriti järvi pole.
Seal on vähe lohkusid kuhu vesi saaks tulla. Kunagi oli Eestis palju saari. Aga maapind hakkas tõusma janendes said poolsaared. Tekkisid lahed. Aga ühendus merega katkes seega sai lahest järv nii tekkisid Lääne-Eesti järved.Ja ni tekkib järvi järjest rohkem.
Põhja-Eesti järved
Põhja-Eesti järved on erilised sest nad on tekkinud luite rea taha.Nt Ülemiste järv.
Tehis järv-inimeste poolt rajatud järv.
Veehoidla-
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar