Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee vihmadest, kevadisest lume sulamisest ning põhjaveest. Maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb, nimetatakse jõgi konnaks. Kevadise jääminekuga algab jõgedel suurvesi.
Suve on madal vee aeg.
suurvesi-veetaseme kõrgseis
madalvesi-veetaseme madal seis
valgala -vala, millelt vesi jõkke voolab ja mida piirab vee lahe
veelahe-valgalasid lahutav piir

Jõgi

Jõgi on mageda veega vooluveekogu. Jõe algus on lähe ning lõpp on suue. Kui jõgi suudmes hargneb, nimetatakse seda deltaks. Delta on mitmeharuline jõe suudmeala aeglase vooluga jõgedel. Peajõgi kooslisa- ja harujõegedega moodustab jõestiku
Jõgi-looduslik vooluveekogu
Jõesäng-oru sügavaim osa, milles voolab jõgi
Lähe-jõe algus
Suue- jõe lõpp
jõestik peajõgi koos lisa ja harujõgedega

Vee kasutamine

1.Setitamine
2.Filtreerimine                Enne
3.Kloori lisamine
     
reovesi
1.Sõelumine
2.ained,mis hävitavad haigust.
3.setieamine
4.filtreerimine
5.loodusesse,taimed puhastavad

Inimene kasutab vett väga palju koduses majapidamises, Tööstustes ja põllumajanduses.

Inimese kasutatud vesi on reovesi. Reovett puhastatakse omakorda puhastusjaamades.Joogivett saadakse põhjaveest, aga ka jõgedest ja järvedest.

                          Tegevus                      Veekulu

                                   Vanniskäik                   120-160 l
                                    Duži all käik                 80-120 l
                                   Nõude pesemine            30-80 l
                                    WC-s käimine               20-25 l
                                 

Põhjavesi

Maa sisse pika aja jooksul kogunenud vesi on põhja vesi.Seda on rohkem kui kõikide jõgede ja järvede veed kokku.See vesi on tavaliselt mage.Vesi imbub maa sisse kiiresti, 

kui kivimiosakeste vahed on suured nagu liival või kruusal.Saviosakesed on aga väikesed 

ja nende kaugus samuti.Vesi ei suuda sellest läbi tungida,seega on see vett pidav kiht.
Siis hakkab vesi otsima välja pääsu otsima ja tavaliselt leiabki.See järel aurustub vesi 
ära ja läheb üles pilvena. kui pilv läheb liiga raskeks siis sajab ta vihmana taas kord alla.
Seejärel on see allikas.

Kapillaarsus

Algul tundub et vesi saab ainult alla minna aga tegelikult saab ka üles, tänu kapillaarsusele. Vesi ja toitained jõuavad taimedeede juurtest mööda kapillaar käike üles lehtede ja ladvani.Suuremad

veresooned jagunevad kehas juuksekarvast peenemateks kapillaarideks, mille ülessanne on tuua keharakkudeni toitaineid ja hapnikku ning viia ära  rakkude elutegevuse jääkained.