Ilmastik

Ilmastikunähtused korduvad pikema aja jooksul. Sellist ilmade keskmist seisundit nimetatakse ilmastikuks. Eestis on neli omased ilmastikuolud.eestis saab eristada nelja aastaega ja igaüht neist iseloomustavad tüüpilised ilmastikuolud.

Ilmaelemendid.Sademed

Õhus oleva veeauru hulka iseloomustab õhuniiskus. Sadama hakkab siis, kui pilves olevad veepiiakesed liituvad ja muutuvad nii raskeks et enam õhus ei püsi.Maapinnale langevat vihma, lund, lörtsi või rahet nimetatakse sademeteks.
'
sademed-maapnalle langev vihm
udu-aluspinna kohal heljuvate veepiiskade kogum
kaste-maapinaale moodustuv sade

2.03.2016 Ilm Pärnus

Kell 10.00
-10 kraadi
on Ida tuul
Tuulekiirus 3m/s
Sademed 0%
Õhuniiskus 83% on ootata vihma
-10 kraadi
Kohati pilves

Ilmaelemendid.Pilved

Kindlasti oled jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Mõnikord on need vaevu märgatad ja hõredad nagu valkjad udusuled, teinekord aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall, sest päikesevalgus ei pääse pilvedest hästi läbi.on olemas nelja sorti pilvi kiudpilved,rünkpilved,rünksaju ehk äikesepilved ja kihtpilved.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad pilved 7-10 meetri kõrgusel. Rünkpilved on nagu väikesed viilakuhjad. Neid pilvi kutsutakse ilusa ilma pilvedeks nad tekivad tavaliselt 2-6 meetri kõrgusel.Kihtpilved on madalad hallid ja tihedad ning katavad kogu taevast paksu kihiga. Kihtpilved tekivad tavaliselt 2m kõrgusel.

Ilmaelemendid.Tuule suund ja kiirus

Ilmateates huvitab meid ellkõige see, millist õhutemperatuuri on oodata ja kas sademeid ka tuleb. Kuid alati räägitakse seal ka tuulest ja selle suunast.Tuule ssunda on oliuline teada, nt kui lähed purjetama, kui lähed kuumaõhupalli ka sõitma jne.Kõige lihtsam nipp tuule suuna määramiseks on järgmine: tee näpp suus märjaks ja tõsta püsti sealt poot kust jahedam hakkab sealt tuul puhubki.
Kasulik on teada ka tuule kiirust. Tormidel jäävad ka väiksemad laevad sadamasse., lennukitel ei lubata jaamast õhku tõusta. Tavaliselt teadatakse ilmateates, mitu meetrit sekundis (m/s) tuul puhub.
Tuule kiirust hinnatakse ka selle järgi, milliseid tagajärgi ta looduses põhjustab.

Ilmaelemendid.Õhutemperatuur

Hommikul tõustes on päike madalal silmapiiri kohal. Mõne tunni pärast juba natuke kõrgemal. Kõige kõrgemal on päike keskpäeval.Enamik Päikeselt saabuvast kiirgusest läbib õhkkonda, jõuabmaa-ja veepinnani ehk aluspinnani ja neeldub selles.Päikese kõrgus taevavõlvil määrab ära selle , kui palju kiirgust maapinnas neeldub. Õhk soojeneb soojenenud aluspinna toimel. Tumedam pind neelab rohkem päikesekiirgust, mistõttu on ka õhk selle kohal soojem.

Ilm

Ilm on see ühu liikuine lumesadamine jne mis toimub praegu. Kui,sa ütled et täna on õues külm, siis mõtled külmale õhule enda ümber. Kui näed tuules õõtsuvaid puid siis lisad et on tuuline. Näiteks Haapsalu ja Tapa  ilma iseloomustavad praegusel hetkel sellele kohale iseloomulikud ilmaelemendid: õhutemperatuur, pilvisus, tuule kiirus ja suund, vihm või lumesadu.Tähtsaid ilmaelemente on veelgi.Eestis on umbes kolmkümmend vaatlusjaama, kus uuritakse ilmaelementide muutumist.Sina loed ilmaennustusi saabuva ilma ohta lehest, kuuled raadiost vooi vaatad telerist. Tavaliselt on seal kõrval ka kaart, millepõhjal saad täpsemalt teada milline kuskill ilm on.
Ilm on õhkkonna seisund, mida saab isloomustada ilmaelementidega. Eesti ilma kujundavad Eesti kohale jõudnud õhumassid.Ilma uurivad meteroloogid ilmajaamades.

Õhu saastamine ja kaitsed

Õhku saastavad autodest ja korstnatest väljuv suits. Atmosfäär on nagu kasvuhooneklaas, mis laseb sisse paraja hulga päikese kiirgust, aga ei lase maapinnast lahkuval soojusel maailmaruumi laiali hajutada. Viimase saja aasta jooksul on süsihappegaas ja veeauru hulk on tõusnud. Mõned teadlased seostavad seda inimeste poolt õhku paisatud gaasidega. Teised peavad seda üldiseks kliimakõikumiseks. Õhku saab kaitsta, paigutates korstnatele filtreid ja sõites võimalikult vähe autoga.

Õhk ja loomad

Õhk on meie vajalik keskond. Linnud, nahkhiired ja paljud putukad liiguvad ka õhus. Lindudel on lendamiseks tiivad. Lindude tiibade suurus ja kuju sõltub linnu eluviisist. Lindude keha j a tiivad on kaetud sulgedega.Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Nahkhiired saavad õhus liikuda sest neil on lennused, mis ulatuvad taga jalgatest esi jäsemeteni. Inimesed kätega vehkides õhus liikuda ei saa neill on selleksvajja delta plaani, mis aitab neil õhus liuelda. Mõned loomad suudavad õhus liuelda. Nt lendorav. Lendorav saab liuelda. Tal on nahakurd jäsemete vahel. Ta saab kõrgemalt madalamale liuelda, aga nad ei saa madalamalt kõrgemale liuelda. Putukad lendavad tiibadega. Putukad lendavad 2 tiiva paariga.
Kärpseil on 2 tiiva, ehkneil pole tiivad välja arenenud.

Õhk ja taimed

Taimed toodavad energiat fotosüünteesi abil.Taimed valmistavas valgusenergia abil veest ja süsihappegaasist suhkrut, mida nimetatakse glüsoosiks. Sealjuures tekib ka hapnik. Hapniku toodav- ad kõik rohelised taimed ja vetikad.
Inimesed ja loomad ei saaks ilma hapnuikuta elada. Taimedel aitab valgust kinnipüüda klorofüll.
Süsihappegaasi on vaja põlemiseks , hingamises, lagundamiseks.

Hapnik

Hapniku vajavad kõik : nii tuli, loomad (inimesed), putukad jne.Hapnik on õhu koostises olev gaas, mida elusorganismid vajavad hingamiseks. Hapnikku on vaja ka põlemiseks ning orgaanilise aine lagunemiseks.Kui on palju vingu ning hapnikku puudub on see organismile kahjulik. Lagundamine, põlemine,hingamine kõik need vajavad hapnikku.On olemas ka O3  mis kaitseb meid kahjuliku päikese kiirguse eest.

O2-hapnikCO2-süsihappegaas
CO-vingugaas
H2O-vesi

põlemine

puu+O2= CO2+H2O

Tuul on õhu liikumine

Kerge tuuleõhk jahutab meid soojal suvepäeval,Kannab edasi purje paate merel ja tuulelohesid õhus. Tuul paneb liikuma tuuleveskite tiivad. Kuid tuul võib teha ka palju kurja:uputada laevu merel,murda metsa ja tõsta majadelt katuseid.Tuul tekib õhurõhu
erinevuse tõttu. Kui päike soojendab maapinda, siis soojeneb ka õhk selle kohal.Teame et soojenenud õhk on kergem ja tõuseb kõrgemale . Tihedam õhk on hõredam.Külm õhk hakkab seetõttu liikuma nendele aladele, kus õhk on hõredam.Tekib tuul.Tuul aitab ka taimedel
tolmelda. Et taimed maailmast ei kaoks peavad paljunema.
Taimede õitel on keskel sellised asjad, mis võtavad vahetult osa taimede paljunemisel. Need on emakas ja tolmukas. Ning tuul viib õietolmu laiali.Taimed paljunevad ka putukate abil.Putukad veavad õietolmu ning nii kandub tolm edasi. Putuktolmleja taimed on tavaliselt erksavärvilised, et meelitada putukaid.

Maa jahtub kiiremini kui meri. Seega läheb mere kohal olev tuul kiiremini soojaks kui maa kohal olev tuul. Mere kohal läheb õhk üles ja maalt tuleb tuul merekohale ja läheb õhuna üles.

Tuul - horisontaalne õhu liikumine maapinna kohal
Tolmlemine - õietolmu kandumine emakas suudmele

Õhu omadused II

Õhu üks omadustest üks on see , et ta avaldab rõhku. Rõhk tekib sest et õhuosakesed põrkavad õhus olevate esemete vastu. Iga osake annab põrkudes ligi ja sellest tekkibki rõhk.
Kõrgemal väheneb õhurõhk, sest õhk muutub hõredamaks.

Õhu omadused I

Õhk on värvitu, lõhnatu ja läbipaistev gaaside segu. Peale selle on õhus veel teisigi olulisi omadusi.

Õhus on molekulid gaasilises olekus. Kui õhk on soe liiguvad molekulid kiiremini kui muidu. Kuid kuid kui  õhk on külm siis molekulid liiguvad aeglaselt. Soojenedes on õhk kergem . Jahtudes on aga raskem. Miks? See on sellepärast et soojenedes õhk paisub seda nimetatakse soojuspaisumiseks. Molekulid lähevad laiali seetõttu ongi õhk soojenedes kergem

Külmana aga tõmbub õhk kokku, sest molekuid tõmbuvad kokku ja on koos raskemad.

Õhu paisumisega on seotud veel üks huvitav nähtus. Kui õhk paisum on õhk kergem ka külmast õhust seetõttu lükkab külm õhk sooja õhu kõrgemale. Ka kuuma keskkütte radiaatori või ahjujuurest hakkab õhk liikuma ülesse. Tõsva õhu asemel aga põrandal külm õhk mis muutub oma korda soojaks ahj juurest läbi minnes niimod kandub õhk toas laiali.    

Õhk ja õhu koostis

Õhku leidub kõikjal meie ümber toas, klassis, looduses.Ka tass või klaas ning isegi süstal pole kunagi tühi. Seal sees on ju õhk. Puhas õhk on läbipaistev ja lõhnata. Räpased aga lõhnavad ja vahel on neil koguni värvi. Maad ümbritsevat õhku nimetatakse atmosfääriks.
Mitte igal pool ei ole õhku. Me oleme harjunud et õhk on kõikjal. Ainult meie ümber kosmoses pole õhku. Õhus on ka tolmu. Me kõik oleme arvatavasti näinud aknast tuleva valgusega tolmu. Tolmust võib leida palju väikseid erinevaid asju. Õhk o n gaaside segu mis koosneb lämmastikust, hapnikust jne. Lämmastiu on õhus 78% sajast protsendist. Ainult üks protsent on teisi gaase. Me saame hapnikku taimedelt. See toimubnii et taimed võtavad õhust süsihappegaasi, ning võtab mullast veet. Kokku tuleb suhkur. Ja välja tuleb CO2. Õhus on ka H2 o-d.

õhk - gaaside segu
 atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht
 süsihappegaas- õhu koostises olev gaas, mida taimed kasutavad kasvamiseks
hapnik- õhu koostises leiduv gaas, mida vajavad organismid hingamiseks
hapnik- õhu koostises leiduv gaas, mida vajavad organismid hingamiseks