Veekogu kui elukooslus

Elukoosluse moodustavad ühesuguses elupaigas elavad organismid. Ka sood, metsad ja muud sellised on elukooslus.Selleks et elada on vaja on vaja süüa.Taimede osa elukoosluses on mõnes mõttes kõige olulisem. Nemad toodavad eluta ainest eluks tarvilikku elusainet. Sellepärast kutsutaksegi elukooslustes neid tootjateks.Loomad vajavad toiduks taimede toodetud elus ainet. Kõiki loomi nimetatakse tarbijateks. Kõigist surnud olenditest ja ka loomade väljaheidetest toituvad lagundajad. Lagundajate seltskond on võrreldes toojate ja tarbijate seltskonnaga on märksa kirjum.

Järvevee omadused

Järvevee omaduse(läbipaistvus ja temperatuur) sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb järve sisse ja järvest voolavast vee hulgast.
Väikesed metsajärved on tavaliselt läbipaistvad. Tuuletul ja päikesepaistelisel suvepäeval soojeneb nende pidemine veekiht tugevalt, kuid kuis sügavamad kihid jäävad jää külmaks.
Madalates ja suurte pindaladega järvedes on vesi soojem, sest tuule tekitatud lainetes aitab järvevett segada, vesi on ka  madal ja päike saab rohkem vett soojendada, kui sügavas, sest sügavas vees ei jõua päikesevalgus piisavalt sügavale.Tihti paistab vesi neis vähem läbi. Seda eriti siis, kui kui mõni suur jõgi sisse voolab ja liiva ja muda kaasa toob. Kõige vähem paistavad oma tumeda vee tõtt läbi raba järved.
Kui järvenõkku voolab jõgi, siis voolab see sealt tavaliselt ka välja. Tekib äravooluga järv.
Nt Porijärv.Aeglane on veevahetus nt Lähtjärves.Sinna tuleb vesi allikast selle viib läbi järve uhtuv jõgi. Eestis on ka umbjärvi.Neisse tuleb vesi kraavide ja ojade, kaudu.
Umjärves toimub veevahetus väga, väga aeglaselt. Kuid umbjärvi on Eestis vähe. Neid leidub kaugetel lõunamaadel, kus nende vesi on soolaseks muutund.
Väikesed läbivooluta järved asulatest eemal on selgevveelised ja puhtad. Need on vähetoitelised järved, mille vees napib toitaineid ning taimestik on seetõttu vaene. Enamik Eesti järvi on läbivooluga järved, ku jõevee poolt kaasatoodud setted sisaldavad palju toitaineid. Pärast jääaega tekkinud järved olid selgeveelised kuid eluvaesed. Ajapikku kandsid jõed järve liiva,muda,savi ning taimede kasvuks vajalikke toitaineid. Toitainet hulk vees mõjutab järve elustiku arengut.

Eesti järved on eriilmelised

Lõuna-Eesti küngastevahelistes nõgudes on arvukalt sügavaid järvi. Lääne- ja Põhja-Eestis on järvesid vähem. Need on enamasti madalad ja aegamisi kinnikasvavd rannajärved. Ka Kesk-Eesti tasandikud on järvedevaesed. Omanäolised ja  kitsad järved on Voormaal.
                                     
                                                            Kesk-Eesti
                                                                                                                                                                       Kesk-Eest tasandikel on vähe järvi sest seal pole palju lohke kuhu vesi saaks tulla Vooremaal on hästi palju künklike järvi. Need tekkisid jääliustikust nagu teisedki järved.

                                                          Lõuna-Eesti

 Seal on kuppel maastikehk künkalik maastik.Järved on järjes ridadena, sest seal on künkaste vahel org seal võis olla  kunagi jõgi. Vool pole enam tugev ja järved tekkisid sinna. Järvede vahelt läheb läbi väike oja või isegi jõgi.Rõuge orus on reas palju sügavaid väikseid järvi.Nt Pühajärv ja  Rõuge suurjärv,mis on 38 meetrit sügav.Sakala kõrgustiku juures on madalad leiva pätse meenutavad kühmud, mille vahel ürgoru põhjas on madalad järved.Nt Viljandi järv.

                                                          Lääne-Eesti

Lääne-Eestis on madal maa, mis on olnud kunagi mere põhi, selle pinnal eriti järvi pole.
Seal on vähe lohkusid kuhu vesi saaks tulla. Kunagi oli Eestis palju saari. Aga maapind hakkas tõusma janendes said poolsaared. Tekkisid lahed. Aga ühendus merega katkes seega sai lahest järv nii tekkisid Lääne-Eesti järved.Ja ni tekkib järvi järjest rohkem.

                                                               Põhja-Eesti järved

     Põhja-Eesti järved on erilised sest nad on tekkinud  luite rea taha.Nt Ülemiste järv.

Tehis järv-inimeste poolt rajatud järv.
Veehoidla-                      

                                                             

                                                     

                                                     
           

Järved

Järv saab oma vee sademetest, järve voolavatest jõgedest, ojadest ning allikate kaudu põhjaveest. Suurem osa Eesti järvi on tekkinud mandrijäätumise tagajärjel. Enamik meie järvi on väikesed ja madalad.

järv - veega täitunud maapinnanõgu, millel puudub otsene ühendus merega
moreen - liustikust maha jäänud erineva suurusega kivimiosakeste segu
nügu - ümbruskonnast madalam lohk või süvend, mille põhjas võib olla järv.

Loomad jões.Imetajad ja linnud.

Jõgede ääres käivad toitu otsimas saarmas ja mink. Koprad ehitavad jõgedele tamme, et hoida pesas vajalikku veetaset. Kiirema vooluga jõelõikudel on lindudest kohastunud elama vesipapp ja jäälind.

Eesti jõed on eriilmelised

Kagu-ja Ida-Eesti jõed voolavad kas kõrgustike küngaste vahel või rahulikena Kesk-Eesti tasasel
ning suubuvad Peipsi järve.Ülem kooks on Kagu ja Ida -Eesti jõgede algus on suhteliselt kärestikuline. Lääne-Eesti jõed on rahuliku vooluga tasandiku jõed, mis suubuvad
Väinamerre ja Liivi lahte. Põhja-Eesti on ülem ja keskjooksul aeglase vooluga ning
alamjooksu klindilt kukkumise tõttu kiirevoolulised. Kui jõgi järsult astangult langeb, tekib juga. Madalas ja kiirevoolulises jõe osas, kus põhi on madal ja kivine, tekib kärestik.
Põhja Eesti jõed saavad alguse Kesk Eestist.Kesk ja ülem jooks on suhteliselt aeglased, aga alam
jooks on suhteliselt kiire. Sea

Jõe teekond lähtest suudmeni

Jõe voolukiirus sõltub eelkõige jõe langusest ja vooluhulgast. Voolukiirus on erinev ka jõesängi
lõikes. Igal suureml jõel saab voolu.  kiiruse muutumise järgi eristada ülem-,kesk-ja alamjooksu.
Jõed muutuvad aja jooksul looklevamaks.

Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe.
Jõe voolukiirus - vee liikumise kiirus jõesäng.
soot - jõesängist eraldunud vana jõelooge.

Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee vihmadest, kevadisest lume sulamisest ning põhjaveest. Maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb, nimetatakse jõgi konnaks. Kevadise jääminekuga algab jõgedel suurvesi.
Suve on madal vee aeg.
suurvesi-veetaseme kõrgseis
madalvesi-veetaseme madal seis
valgala -vala, millelt vesi jõkke voolab ja mida piirab vee lahe
veelahe-valgalasid lahutav piir

Jõgi

Jõgi on mageda veega vooluveekogu. Jõe algus on lähe ning lõpp on suue. Kui jõgi suudmes hargneb, nimetatakse seda deltaks. Delta on mitmeharuline jõe suudmeala aeglase vooluga jõgedel. Peajõgi kooslisa- ja harujõegedega moodustab jõestiku
Jõgi-looduslik vooluveekogu
Jõesäng-oru sügavaim osa, milles voolab jõgi
Lähe-jõe algus
Suue- jõe lõpp
jõestik peajõgi koos lisa ja harujõgedega

Vee kasutamine

1.Setitamine
2.Filtreerimine                Enne
3.Kloori lisamine
     
reovesi
1.Sõelumine
2.ained,mis hävitavad haigust.
3.setieamine
4.filtreerimine
5.loodusesse,taimed puhastavad

Inimene kasutab vett väga palju koduses majapidamises, Tööstustes ja põllumajanduses.

Inimese kasutatud vesi on reovesi. Reovett puhastatakse omakorda puhastusjaamades.Joogivett saadakse põhjaveest, aga ka jõgedest ja järvedest.

                          Tegevus                      Veekulu

                                   Vanniskäik                   120-160 l
                                    Duži all käik                 80-120 l
                                   Nõude pesemine            30-80 l
                                    WC-s käimine               20-25 l
                                 

Põhjavesi

Maa sisse pika aja jooksul kogunenud vesi on põhja vesi.Seda on rohkem kui kõikide jõgede ja järvede veed kokku.See vesi on tavaliselt mage.Vesi imbub maa sisse kiiresti, 

kui kivimiosakeste vahed on suured nagu liival või kruusal.Saviosakesed on aga väikesed 

ja nende kaugus samuti.Vesi ei suuda sellest läbi tungida,seega on see vett pidav kiht.
Siis hakkab vesi otsima välja pääsu otsima ja tavaliselt leiabki.See järel aurustub vesi 
ära ja läheb üles pilvena. kui pilv läheb liiga raskeks siis sajab ta vihmana taas kord alla.
Seejärel on see allikas.

Kapillaarsus

Algul tundub et vesi saab ainult alla minna aga tegelikult saab ka üles, tänu kapillaarsusele. Vesi ja toitained jõuavad taimedeede juurtest mööda kapillaar käike üles lehtede ja ladvani.Suuremad

veresooned jagunevad kehas juuksekarvast peenemateks kapillaarideks, mille ülessanne on tuua keharakkudeni toitaineid ja hapnikku ning viia ära  rakkude elutegevuse jääkained.

Pindpinevus ja märgumine

Kui panna kirja klamber õrnalt  klaasi mis on vett täis ei vaju see põhja. See juhtub selle pärast et kui järele uurida siis oleks vee peal justkui õhuke kile, kust klamber ei suuda läbi tungida. Aga kui sa selle sisse viskad siis see vajub põhja.
Märgamine ja märgumine.Vesi  ja paljud teised vedelikud teevad olendid läbimärjaks.Kuid näiteks

Hani ei saa päris läbi märjaks, sest ta keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mis tõrjub vett.

1.pindpinevus-nähtus,mille puhul vedeliku pinnakiht käitub kui kile

2.märgumine-nähtus, mille puhul vedeliku molekulid tõmbuvad tahke pinna molekulidega ja vedeli valgub laiali.

Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

Soojuspaisumine - aine omadus soojenemisel paisuda.
Vedelikud nii tahked kui kaasilised paisuvad soojenemisel. Vesi tõmbub kokk kuni 4 kraadini, kuid
edaspidi jahtudes hakkab hoopis paisuma.Veekogu ( näiteks tiigi, järve, mere) Põhjas on suvel jahedam, sest jahedam vesi on raskem ja vajub põhja. Talvel on vesi veekogu põhjas soojem kui pinnal.

Tahke, gaasilise ja vedela aine omadused

Aine olek sõltub peamiselt temperatuurist. Igal ainel on oma sulamistemperatuur (näide: raud hakkab sulama 1535 kraadi juures.Tahkes olekus ainetel on molekulid tihedasti koos, mille pärast on tahkised kindla kujuga.Vedelas aines olekus (näiteks vesi) saavad molekulid rohkem liikuda. Gaasilises aines olekul ainetel on molekulid vabamad.Aine olek sõltub temperatuurist ja rõhust.

Vee olekud ja nende muutumine

Vett on näha looduses jää ja lumena.Veekogude ja maa pinnalt aurab pidevalt vett. Veeaur tõuseb kõrgemale kus õhk on jahe ja muutub seal piisgadeks . Väkeste veepiisakeste kogumid muutuvad pilveks. Piisad liituvad ja pilv tiheneb ja muutub raskeks ja ei püsi enam õhus ja langeb vihmana alla.                                                                        
aurumine -bee muutumine auruks
tahkumine - vedeliku tahkumine
kondenseerumine - auru muutumine vedelasse olekusse
veeldumine - veeaur muutub veeks
jäätumine - vee muutumine jääks

Vee omadused

Mere vees on palju soola, kuid silmaga seda ei näe. Sool on seal lahustunud kujul, sest merevesi on soola lahus. Lahus koosneb lahustunud ainest ja  lahustis. Kuigi vesi on hea lahusti, leidub siiski 

aineid mis vees ei lahustu. Vees lahustuvad hästi need  ained , mille osakesed seostuvad tugevalt 

veemolekulidega. Need ained mille osakesed ei mõjuta veemolekule, lahustuvad vees vähe või mitte üldse.

                                        

Vesi Kui aine

Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi,suhkur ,keedusool ja raud. Kõik ained koosnevad väikestest osakesestest. Need osakesed on aatomid
ja nende suurus on kujutlemata väike. sarnased või erinevad võivad liituda ja moodustada molekuli.
Molekul on aineosake mis koosneb vähemalt 2 aatomist.Vee molekul koosneb kahe elemendi , s.o vesiniku ja hapniku aatomitest.

Veeta ei saa

97% on kogu maakera veest on soolane, kõigest 3% on MageVesi. Magetast veest on omakorda 69 % liustik ja  jää, 30% on põhja vesi Ning alla 1% on jõed ja järved. Vesi on meie jaoks väga oluline me kasutame seda nii joomiseks kui pesemiseks jne.
Enamus inimesi ei pea veest suuremat lugu. Aga tegelikult saab inimene olla söömata nädalaid , aga joomata saab inimene olla kõigest 4-5 päeva kui sedagi. Inimese päevane veevajadus sõltub vanusest,tegevusest ilmast ja tervisest. Ühes päevas eraldub täiskasvanud inimese kehast higi ja hingeõhuga umbes 2,5 LIITRIT VETT.Kaotatud vee peab organism tagasi saama,seega vajab  täiskasvand inimene umbes samas koguses vett.Süljes on vett. Uriiniga väljuvad kahjulikud
jääkained. Vesi õlitab meie liigeseid . Vesi hoiab kehatemperatuuri. Kuna veri voolab
kandub kopsudesse laiali hingatud siisehingatud  õhuhapnikku ja toitained ja kopsudesse tagasi tuleb süsihappekaas.

Tere

Tere! Minu nimi on Laura ja ma käin 4. klassis.